eesti keele oma

Ramsese vembus 1

2008-05-12T00:37:00.000-07:00

Mees puhastab püssi ja valmistab ennast koos koeraga kelle nimi on Ramses jahile minekuks. Kogemata jääb mehel näpp püssi kinni. Ramses tuleb tema juurde ja sikutab näpu püssist välja. Siis paneb mees endale mütsi pähe ja prillid ette ja hakkab välja minema. Koer tegi samal ajal lolle ilmeid peegli ees. Siis lähevad nad välja. Mehel on uhke nägu ees. Koer millegipärast ei tule ukse eest eemale. Ta näitab mehe jalgade poole. Kui mees vaatab oma jalgu näeb ta, et tal pole jahimehe saapaid jalas ja ta on paljajalu. Koer võtab seljatagant mehe jahimehe saapad välja. Siis saavad lõpuks metsa minna. Ramses ronib kännu otsa ja mees otsib loomi, keda jahtida. Lõpuks ta leiab kellegi ja hakkab laskma. Lask tuli hoopis õhku. Mees vilistab . Koer tuli jooksuga mehe juurde. Mees näititas talle näpuga, et ta peab loomi otsima minema. Ramses läkski. Poolel teel tõusis ta tagakäppadele ja naeratas. Ramses leidis lillelise koha ja heitis sinna pikali lillekimpu tegema. Järsku seisis Ramses põdra vastas. Ta tahtis küll ennast lillede sisse ära peita, aga põdes sõi ta sealt lillede seest välja. Ühesõnaga põder sõi lilled ära. Ramses jooksis kiiresti eest ära. Ta läks ühe puu juurde, kus magas metssiga. Ramses ei teadnud, et see on metssiga. Ta arvas, et see on mägi ja läks selle peale pikutama. Järsku ärkas metssiga üles ja pildus Ramsese oma seljast maha. Metssiga hakkas teda ründama. Siis jooksis Ramses jälle edasi. Ta leidis ühe jänese, kes magas. Ta läks korraks jalutama ja kui ta tagasi tuli ei olnud enam jänest oma pesas. Ta vaatas ringi ja nägi seda jänest ühe kännu juures. Koer hakkab jänest taga ajama ümber kännu. Järsku avastab ta, et jänest ei ole jälle enam. Koer vaatab jälle igale poole. Järsku vaatab ta üles ja näeb jänest puu oksal. Siis läheb ta jälle oma peremehe juurde. Järsku tekkis metsa kohale udu. Siis jõudsid nad randa ja nägid päikesetõusu. Ja siis nägi Ramses veel parte ja hüppas vette. Mees tiris ta välja, kuna Ramses ei oskand ujuda ja läksid koos koju.

Näärid ja muud tähtpäevad.

2008-05-08T00:36:00.000-07:00

Hingedepäev.

Hingedepäev on 2. novembril. Meie esivanemad austasid lahkunuid palju kauem. Mõnel pool kestis hingedekuu mihklist hingedepäevani. Koju saabuvad hinged tuli kenasti vastu võtta. Seepärast tehti enne hingedepäeva elamine korda, voodisse pandi puhtad linad, et vaimudel oleks seal mõnus puhata. Pererahvas magas ise õlgede peal. Sama kordus jõulude ajal.
Meie oma perega tähistame hingedepäeva nii, et paneme aknale küünlad ja käime surnaias ja mõtleme lahkunute peale.

Jõululaupäev.

Jõuluõhtul tähistatakse Jeesus Kristuse sünnipäeva. See on 24. detsembril. Jeesuslapse sündi tähistatakse jõululaupäevale järgneval ööl. 25. detsember on esimene jõulupüha, 26. detsember teine ja 27.detsember on kolmas jõulupüha. Eestlastele on jõulud väga vanad pühad. Vanasti käisid nooremad ikka küla mööda sanditamas, nalja heitmas ja kosti nurumas. Jõuluajal tegid end mehed jõulusokuks: tõmbasid lambanahast kasuka pahupidi selga või keerasid end mõne hallikarva teki sisse. Et tembutamine järele jääks, tuli sokule kinki anda. Lauapeal pidi olema 12 erinevat rooga. Tavaliselt tehti verivorste ja kartulaid ja seapraadi.
Meie tähistame jõululaupäeva nii, et kutsume vanaema ja vanaisa külla ja hakkame sööki tegema. Meie sööme ahjukartuleid ja verivorste. Magustoiduks piparkooke ja tarretist. Pärast söömist saame oma kingitused kätte.

Kolmekuningapäev.

Kolmekuningapäev toimub 6. jaanuaril. Eestis on tavaks sellel päeval kuusk toast välja viia. Vanasti tohtis jõuluaja algusest kuni kolmekuningapäevani teha vaid hädapäraseid töid, näiteks talitada loomi. Kristlik kolmekuningapäev on jõulupühast vanem. Kolmekuningapäeva nimetatakse luterlikus traditsoonis ka Kristuse ilmumispühaks.
Meie tähistame kolmekuningapäeva tavaliselt ja rahulikult.Oleme niisama ja vaatame perega telekat.Me mängime ka lauamänge ja tunneme ennast mõnusalt.

Naistepäev.

Naistepäev on 8. märtsil. Naistepäev on väga kummalise saatusega päev. Sõltumatult staatusest kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.
Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise alguse kohta pole päris täit selgust. Kui 1990. aastatel suhtuti naistepäeva pila ja paroodiatega, siis juba kümnendi lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks - taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta.

Meie pere tähistab naistepäeva pidulikult. Me kingime hommikul emale lilli ja siis lähme kohvi jooma ja kooki sööma. Pärast lähme poodi ja ostame emale kingituse. Õhtul hakkame grillima ja kutsume külalised külla.

Volbripäev.

Volbripäev on1. mai. Maikuu algab volbriööga. Sakslaste eeskujul, kes usuvad, et võiad volbriööl sikkude seljas Blocksbergi mäele pidu pidama sõidavad ning seal igasuguseid nõia tempe välja mõtlevad, arvasid ka eestlased, et volbriööl peavad nõiad pidu. Eestimaal on siiski nõidadeks peetud tarku või ravitejaid. Volbripäeval jälgiti, et ükski võõras silm loomi ei vaataks. Kui võõras siiski looma juurde juhtus, tuli hakata talle vastu. 2. mail jätkusid põllutööd oma maalapil. Blocksbergi peeti surnute asupaigaks - mis on metsik.

Meie ei tähistagi.

Jaanipäev.

Jaanipäev on 24. juuni. Jaanipäev on iidne asuvepüha. Jaanipeo ettevalmistused algasid nädal enne jaani. Nooremad mehed seadsid lõkke valmis, kohendasid kiiged korda ning piirasid peoplatsi noorte kaskedega. Tüdrukud kinkisid jaanikule noormeestele pidupaiga kordaseadmise eest kinda- või sokipaari, kaelapaela või tubakakoti. Jaanipäeva hommikul toodi tuppa kased.Hommikul vara läksid mehed niitma, sest jaanihein on mahlane. Enne pidu käidi kindlasti saunas. Mehed alustasid ja tüdrukud lõpetasid saunalisterivi. Saun asus enamasti jõe või järve kaldal. Jaanikul mängisid torupillid. Tüdrukud mängisid harakahüppamist. Mõnel lehmal rippus sarveotsas lillepärg. Südaööl läksid noored sõnajalaõit otsima.

Mina olen jaanipäeva pidanud Viljandis. Me oleme seal vanaema aiamaal. Seal teeme me lõket ja ööbime kõik telgis. Meie oleme ka läinud sõnajalaõit otsima, aga ei ole veel leidnud.

Seitsmevennapäev.

Seitsmevennapäev on 10. juulil. Siis oli heinategu keelatud. Seitsmevennapäev on kirikupüha.
Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. Seitse poega on kaotanud mitmed legendaarsed emad. Sündmuse mälestuseks rajati sinna kirik ja hakati tähistama 18. juulil kirikupüha. Seitse poega kaotas ka Makabeide ema.

Mina ei ole veel tähistanud kuidagi eriliselt, aga loodan, et hakkan sedea peagi tegema.

Mardipäev.

Mardipäev on 11. November. Mardipäeval tõmmati pakkudest katuselaastud suveks valmis. Elumaja katused tehti pilbastest, sauna või lauda omad tehti roost või õlgedest. Kilpategemine oli kallis töö. Kel pilpaid vaja läks, tellis masina ühes pilpadegijaga. Vanasti keerutati köied kodus. Hea ja vastupidava köie sai ropsitud kanepist. Keerutamiseks läks vaja vastavat masinat ja kolme meest. Alguses keerutas iga mees oma köieharu valmis, seejärel keerati need üheks köieks kokku. Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Kehtis linatööde keeld (eriti Lõuna-Eestis) - linakasv ei edene; lambaniidu keeld mardipäevast kadripäevani - lambad ei edene.
Keelati veel naiste lina-, villa- ja käsitööd - lambaedu kaob. Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. Sellel päeval söödi kukkesid ja kanu. Söödi ka sea ja lambaliha. Põhja-Eestis valmistati toiduks ka veel seapea. Siis tehti veel tangu- ja jahuvordtid. Põhja-Eestis valmistati kapsast.

Mina pean seda päeva nii, et ma lähen naabrite juurde uksetaha ja loen luuletust või laulan. Muidugi on mul sõbrannad ka. Peale seda tuleme uuesti koju ja some komme, mis meile on antud.

Kadripäev.
Kadripäev on 25. novembril. Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Lääne-Eestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes välimuselt ja käitumiselt sarnanesid jõuluhanedega. Mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära". Tehti tanguputru ja seda viidi ka naabritele. Oli kissell koos tangupudruga. Väga tähtis oli kadriõlu.
Mardipäevaga on mul see päev samasugune. Käin naabrite uksetaga ainult, et maal.

Madisepäev.

Madisepäev toimub 24. veebruaril.
Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Õmblemine ja nõela kasutamine – sigitab palju ohtlikke usse ümbruskonda. Kapsaste, ubade, herneste söömine – ussid söövad need muidu suvel ära. Kartulid ja tangupuder.

Meie peame seda päeva nii, et meie lähme välja sööma. Meil on väga tore. Me võtame ka tuttavad kaasa.

Meil juhtub koolis nii naljakaid asju!

2008-04-28T00:15:00.000-07:00

Ühel päeval me olime me võimla majas. Meil oli seal nii lõbus. Me mängisime EESTI OTSIB SUPERSTAARI!!! Järsku kuulsime, et poisid tulevad siia. Me jäime vaikseks. Järsku nägimegi poisse. Martin Salong oli ka seal. Ta oli kohe meid ära näinud. Meie seda veel ei teadnud. Ta ehmatas meid. Mul oli samas vetsu häda ja ma hakkasin karjuma. Ma jooksin kiiresti vetsu poole. Kui ma tagasi tulin ütlesid kõik, et ma pole nii kiiresti jooksnudki. Me kõik hakkasime naerma.

Minu jutt

2008-04-27T23:57:00.000-07:00

Ühel ööl olin ma üksinda kodus. Tuba oli mul avar. Järsku nägin ma ühte vana naist, kes oli kortsus näoga. Ma hakkasin kartma. Ta tuli mulle lähemale ja ma pistsin kiljuma. Järsku läks mu tuba umbseks. Ma hakkasin kiiresti liduma ema, isa toa poole. Kui ma nende tuppa jõudsin nägin, et isa ei ole. Ma otsustasin, et ma ei hakka ema üles ajama. Nii ma läksin isa otsima. Kui ma jõudsin köögini nägin, et isa polegi kadunud. Ta oli tulnud kööki keha kinnitama. Ja kui ma oma tuppa tagasi läksin nägin, et see vana naine oli minu vanaema. Ma hakkasin kõva häälega naerma. See ei olnud üldse ohurikas. Hommikul ema küsis, et miks ma käisin öösel mööda tube ringi. Nii ma rääkisin emale selle loo otsast lõpuni ära. Ema hakkas kõva naeru lagistama. Nii ta oli terve päeva lõbusas tujus. Vanaema ikka ei uskunud, et ma teda kartsin

Suusatamine suusamäel.

2008-03-02T22:13:00.000-08:00

Üks mees läks suusatama.Ta sõitis SLAALUMIT!!!See toimus Nõmme suusamäel.Ta peab nende pulkade vahelt läbi minema.Selle mehe nimi on Jüri.Ta on 65aastat vana.Talle meeldib suusatada.Tal oli seal ka tema naabrimeed kelle seljanumber oli number9.Nad ei rääkind eriti teineteisega.Siis jõudis kätte Jüri aeg mäest alla minema.Naabrimees kelkis,et minul on pikem libisemine kui sul ja ma teen selle poole paremini ära kui sina.Rahvast oli seal vaatamas palju.Kui Jüri oli alla jõudnud,siis tuli kohe tal naabrimees,kellel läks see sõit väga kehvasti.Siis selgitati võitja."TÄNANE VÕITJA ON JÜRI!,,Jüri läks kuldmedaliga koju ja ta oli väga uhke oma võidu üle.Naabrimees vaatas koguaeg seda medalit.Aga Jüri oli selle võidu auga ära teeninud.

Eesti keel harjutus 2.

2008-02-25T00:17:00.000-08:00

Tere! Ma olen Kristin Otsma ja ma olen 11.aastane.Mul on tumedad silmad ja tumedad juuksed.Ma olen selline tüdruk kes ütleb selle kohe välja mida ma arvn. See lk.meeldib mulle väga ja ma arvan,et see on mõnesmõttes vajalik ka.Mu emal on ka oma bloggi.Ma olen käinus laagrites kus saab teha oma bloggi.Mulle meeldib oma bloggi väga.

2008-02-25T00:05:00.000-08:00